Esimest korda oma elus läbisin sõudeergomeetril maratoni 2012. aastal. Pärast seda panin kõik oma emotsioonid kirja ja täna lugesin postitust uuesti. Tegelikult mäletan sõitu väga hästi ka meeldetuletusteta, kõige paremini jäid meelde rasked hetked sõidu ajal. Loomulikult olen selle viie aasta jooksul läbinud veel maratone ja osalenud võistlustel. Vahepeal tulin isegi Soome meistriks maratoni distantsil.
Täna seitse kuud tagasi kuulsin esmakordselt miljonmeetri sõidust: treener Rait Merisaar saatis mulle 22. novembri õhtul e-kirja koos põneva jutuga sellest, kuidas David Plumb tuhande kilomeetri maailmarekordi püstitas. Saavutus tundus minu silmis tol hetkel ulmeline ning esialgu ma selle ettevõtmisega kuidagi ei samastunud. Et aga jutt ise oli kirjutatud huvitavalt ning kaasahaaravalt, siis lugesin seda
Täna jõudis lõpuks minuni juba tükk aega tagasi väljateenitud auhind. World Rowingu poolt korraldatud virtuaalne sisesõudmise võistlus Indoor Sprints kestis käesoleva aasta 7.-11. märtsini. Võistlus oli 1000m distantsil ja tulemusega 3.26,8 sain 245 naise hulgast, kes 40-49 vanusegrupis võistlesid, tubli II koha. Üldarvestuses 978 naise hulgast 13. Nüüd on mul võidetud neilt Indoorsprintsi virtuaalvõistlustelt, mis on
Teisipäev, 10. aprill 2018, Tartu. Istun oma hubases kodus pehmel diivanil, mida katab pehme lambanahk, küünlad põlevad ja kõlab vaikne muusika. Miski ei viita sellele, et olen just äsja lõpetanud nädalapikkuse katsumuse ja läbinud sõudeergomeetril individuaalsõiduna miljon meetrit. No tõsi, sõrmed on veidi tuimad ja pesumasinast pesu välja võttes tunduvad saunalinad kuidagi ekstra rasked. Aga
